Kasv

Kuju: kitsa tiheda võraga, kuuskedest sihvakaim.
Kõrgus: suured puud, 20–35 m
Okkad: kinnituvad võrsel olevale madalale näsale, 1-2 cm pikad, küllaltki lamedad, pealt tumerohelised, alt heledad, kahe õhulõheribaga. Noortel puudel okkad õhukesed, nõeljad, vanematel paksud, tömpteravad.

Kasvukohanõudlus

Valgus: valgusküllane või poolvarjuline kasvukoht
Substraat: viljakad liivsavi- ja savimullad, taluvad nii nõrgalt happelisi kui ka aluselisi muldi. Pinnase suhtes vähenõudlik.
Õhuniiskus: parasniiske
Põuakindlus: ei talu põuda.
Tuulisus: juurestik tungib sügavale pinnasesse.
Talvekindlus: enamikul kuusevormil.
Sobiv kasvukoht: hea taust soolotaimedele, nad sobivad hästi heki- ja piirdetaimeks. Tööstustingimustes suudab vastu pidada torkav  kuusk ja serbia kuusk.

Hooldus

Kastmine: peale istutamist kasta rikkalikult.
Väetamine:  aprillis ning september/oktoober okaspuuväetisega.
Pügamine: talub hästi.
Varjutamine: nooremaid taimi varakevadel (märtsis).
Istutamine: Vähe nõudlik mullastiku suhtes.

Võimalikud häired

Haigused: juurepess, seenhaigustele on vastuvõtlikud eriti kääbuskasvulised vormid, mille võra on tihe ning seetõttu halva ventilatsiooniga. Lisaks rooste, pudetõved, külmaseen, pruunmädanik, juurepress, verev nahkis, fütoftoroosne juuremädanik, Elatobium abietinum, Oligonychus unuguis, juurepruunik, hariliku kuuse ladva surm.
Kahjurid: pahktäilised, lehetäid, liblikaröövikud, vaablaste ebaröövikud.
Muu: hirvlased, oravlased, jänesed, hiired, tuulepesad, vaiguvoolus.