Meyeri sirel ‘Palibin’ tüvivorm

Syringa meyeri ‘Palibin’ tüvel on kompaktne kääbussireli vorm tiheda ümara krooniga ja tugevalt lõhnavate kahvatulillade õisikutega. Õitseb mai lõpus–juunis, sageli ka kerge suvine järelõitsemine. Parim kasvukoht on päikeseline, hästi kuivendatud ning neutraalne kuni kergelt aluseline muld.

VÄLIMUS

Kuju ja mõõt: Tüvele kujundatud tihe, ümar kuni laiuva servaga kroon. Kroon tavaliselt 0,8–1,5 m läbimõõdus; kogukõrgus sõltub pookekõrgusest
Lehed: Väikesed, elliptilised, tumerohelised, läikivad
Õied: Väiksemad, roosakas-lillad, tugeva meeldiva aroomiga.
Õitsemisaeg: Mai lõpp – juuni (tihti ka õrn suvine järelõitsemine).
Kasvukiirus: Aeglane kuni mõõdukas; loomupäraselt kompaktne ja hästi vormi hoidev.

KASVUTINGIMUSED

Valgus: Päike (6+ tundi) – õitseb kõige rikkalikumalt; talub ka poolvarju, kuid õisi on siis vähem.
Muld: Hästi vett läbilaskev, huumusrikas, neutraalne kuni kergelt aluseline (pH u 6,5–7,5). Vältida savist ja vettinud kasvukohti.
Niiskus: Keskmine; esimestel aastatel ei talu pikka põuda ega liigniiskust.
Kliima: Väga külmakindel ja tuult taluv; sobib Eesti tingimustesse ja linnahaljastusse.

HOOLDUS

Kastmine: 1.–2. hooajal sügavkastmine; hiljem kasta vaid põuaperioodidel.
Lõikus: Kohe pärast õitsemist eemalda äraõitsenud puhmikud ja lühenda noori võrseid, et hoida ümarat krooni ja soodustada järgmist õitsemist. Sanitaarlõikus (kuivanud, sissepoole kasvavad oksad) varakevadel.
Võsud: Lõika kohe välja kõik võrsed pookekohast allpool.
Tugi: Noorel tüvivormil kasuta vaia 1.–2. aastal, kuni tüvi on stabiilne.