Must mänd

Must mänd on aias kui kindel majakas. Tume koor, läikivad okkad, mis ei kustu ka talve vaikuses. Pakub aastaringi sügavrohelist värvi. Vähenõudlik ja vastupidav. Tuul, linnamüra ja kuivemad suved ei heiduta ning paks koor kaitseb nii külma kui kuumuse eest. Üksiku puuna tõmbab pilgu fookusesse. Hekina istutatuna loob kaitse ja rütmi.
Vajab peamiselt esimestel aastatel sügavamat kastmist ja hiljem vaid aeg-ajalt sanitaarlõikust.

VÄLIMUS

Suurus ja kuju: Keskmise kuni suure kasvuga igihaljas puu. Noorena püstise koonilise võraga, vananedes laiem ja ebakorrapärasem.
Tüvi ja koor: Tumehall kuni mustjas, paks ja sügavalt lõhenenud, sellest ka nimi „must mänd“.
Okkad: Okkaid 2 kaupa kimbus; jäigad, läikivad tumerohelised, pikkus u 8–16(–20) cm. Püsivad võrsel 3–5 aastat.
Käbid: Munajad kuni koonilised, 5–10 cm, algul rohekad/helepruunid, valmides pruunid; valmimine 2. aastal.
Juurestik: Sügava peajuurtega, hea ankurdus tuulistes kohtades.

KASVUTINGIMUSED

Valgus: Päikeseline asukoht (talub ka kerget poolvarju).
Muld: Hästi vett läbilaskev – kasvab nii liiv- kui savikatel muldadel; talub lubjarikast substraati. Vältida pikaajaliselt vesiseid kasvukohti.
Niiskus: Hea põuakindlus pärast juurdumist.
Kliimataluvus: Külmakindel. Talub tuult, soolapritsmeid ja linnatingimusi paremini kui paljud teised männid.

HOOLDUS

Kastmine: Esimesel kahel hooajal sügavkastmine; hiljem harvem.
Lõikus: Vajadusel sanitaarlõikus talve lõpus/varakevadel; vormilõikust pigem vältida (oksad ei võsu sügavast vanast puidust).