Heki istutamine

Hekke võib kasutada mitmeks otstarbeks. Need on suurepärased varjajad ja eraldajad, eriti paikades, kus müür või plank pole sobiv. Need on ka lindudele-loomadele sobiv elupaik ning teistele aiataimedele looduspäraseks taustaks.

Privaatsus ja varjulisus on aia tähtsad komponendid. Kõikidele loodusjõududele avatud aed teeb aedniku töö oluliselt raskemaks: mitmedki kallihinnalised taimed võivad ebasoodsate ilmastikuolude tõttu hukkuda. Lisaks sellele ei paku avatud aed just palju võimalusi puhkamiseks ja lõdvestumiseks. Omaette olemine on imeline tunne ning seda peaks hästi kujundatud aed ka pakkuma.

Hekid

Enne heki istutamist tuleks selgeks teha, millised on heki olulisemad ülesanded?

Okas- või lehtpuu? Igihaljas või heitlehine? Milline on pinnas? Kas hekk peab varjama vaadet, olema piirdeks või asendama tara? Millise kujuga peab hekk olema, kas teda kärbitakse tugevalt või lastakse vabalt kasvada?

Igihaljad hekid on kogu aasta läbipaistmatud ja pakuvad sõltuvalt liigist ja laiusest sama hästi kaitset müra ja pilkude eest kui müürid või aiad.

Elupuuhekk Brabant

Igihaljas elupuuhekk Brabant

Heitlehine ligustri hekk

Heitlehised hekid on inimeste jaoks, kes elavad täiesti teadlikult aastaaegade järgi. Suvel on nad haljad, sügisel pilkupüüdvalt kirjud ja talvel pakuvad silmailu härmas oksad. Hekid piiravad elupaika loomadele ja on kassikindlaks pesapaigaks laululindudele.

Kõik hekitaimed, mida meie juurest leida võib, on kasvanud hästi hooldatud avamaapeenardel. Mitme aasta jooksul kasvanud taimed on väga vastupidavad. Hekid aedade ja terrasside jaoks, varjamiseks ja piirdeks – kõik on kindla juurestikuga, terved ja tugevad.

Kõige tõhusamad on igihaljad hekid. Need pakuvad enam kaitset ja privaatsust. Siiski on ka heitlehiseid taimi, mis neile ilu ja tiheduse poolest palju alla ei jää, välja arvatud talvel.

Harjumuspärased piirdehekid on korralikult soovitud vormi ja kõrgusesse pügatud. Selleks, et hekk püsiks kaunina, tuleb seda pügada vähemalt kord aastas. Vabakujulist hekki on palju lihtsam rajada, eeliseks on minimaalne lõikamisvajadus.

Parim istutusaeg sõltub valitud taimeliigist. Kõige odavamad on heitlehiste põõsaste paljasjuursed istikud. Neid tuleb istutada kas kevadel või sügisel. Igihaljaid taimi ning okaspuid müüakse tavaliselt mullapalliga või konteineris. Niisuguseid taimi võib istutada kevadest sügiseni, välja arvatud kuumad suvepäevad.

Kuna hekk on pikaajaline, tuleb taimi esimestel kasvuaastatel hoolsast kujundada. Eesmärk on tihedad hekitaimed. Taimede vahekaugused sõltuvad valitud liigist ning kasvukujust. Taimed võib istutada nii sirgesse ritta kui ka sik-sak joonena. Viimane paigutus annab laiema ja tihedama heki.

Kuuseheki istutamine

Enne kuuseheki kasuks otsustamist tasuks mõelda, kas sul on aega ja tahtmist kuusehekki hooldada? Kuusehekk vajab pidevat hooldust.

Põhilised kuusehekiga kaasnevad hooldustööd:

  • Okste piiramine – oksi tuleb piirata igal aastal. Piiramiseks parim aeg on augusti lõpp või septembri algus. Pügada tuleb eriti neid kohti, kus on rohkem tühimike, sest iga lõigatud oksa juurest hakkavad hargnema uued oksad.
  • Rohimine – kuused peavad valgust saama. Rohimisest pääsemiseks võib kasutada umbrohutõrjet, mida tuleb kasutada üks kord aastas, soovitavalt mai teisel poolel, siis kui loodus roheliseks hakkab muutuma.
  • Kastmine – vahetult peale istutamist vajab kuusk igapäevast kastmist, vähemalt 3 nädalat.

Isegi kui hekk on korralikult hooldatud, jääb võimalus, et mõned kuused kärbuvad. Kärbunud kuused tuleb asendada.

Millist kuuseistikut valida?

Olenevalt kasvutingimustest kasvab kuusk keskmiselt 8 aastaga 2 meetri kõrguseks. Kuna 8 aastat on üsna pikk aeg, siis peab hoolega järgi mõtlema, kas otsustada 30 cm kõrguse istiku kasuks või on mõttekas soetada potis kasvatatud 150 cm pikkune kuusk.

Kuuseheki istutamisest

Kui sobiv kuuseistik on valitud, tuleb hakata istutama. Väga täpseid juhiseid anda ei saa, sest olenevalt pinnasest ja asukohast on istutamise võtted erinevad. Mõned põhilisemad juhised kuuseheki rajamiseks saab siiski välja tuua:

  • Kuuseistikud tuleb istutada 50 cm sammuga
  • 150 cm potis kasvatatud kuusk tuleb istutada koos mullapalliga. Nii on kasvama jäämise tõenäosus tunduvalt suurem.
  • Väetise valikul tuleks kasutada tavalist kasvuväetist. Kindlasti ei tohi kasutada looma sõnnikut, sest selle koostis on niivõrd tugev, et kuusk kuivab ära.