Elupuuheki hooldamine

Elupuud on igihaljad vähenõudlikud hekitaimed. Kiire ja tiheda kasvu tõttu sobivad elupuud hästi hekkideks ja dekoratiivtaimedeks. Nende soomuse värske värv muudab kõik aiad elavaks – isegi külmadel talvekuudel.

ELUPUUDE KASTMINE

Vesi on elu allikas – nagu inimestega, kehtib see ka taimede puhul. Just vahetult pärast istutamist on äärmiselt tähtis elupuud niiskena hoida. Eriti siis, kui ilm on kauem kuivana püsinud, kuna elupuud on tundlikud põua suhtes. Kõrvetuse ja seenhaiguste vältimiseks ei tehta elupuid ülevalt poolt märjaks otsese päikese käes, vaid kastetakse korralikult ainult juurte juurest.

Kastmise põhireegel: pigem harvem, aga intensiivselt!

Elupuid ei tohi kasta iga päev. See võib põhjustada liigniiskust ja taimede püsivat kahjustust. Palaval suvel kastke 2‒4 korda nädalas vastavalt taime kõrgusele umbes 10 l veega. Väikesed mullavallid (kastmisvallid) elupuu ümber väldivad vee voolamist külgedele.

IGA 2-4 PÄEVA TAGANT VASTAVALT TAIME KÕRGUSELE UMBES 10 L VETT

Vahetult enne talve saabumist tuleb elupuid veelkord intensiivselt kasta, sest just igihaljastest taimedest aurab talvelgi niiskust. Kastmist ei tohi alahinnata. Eriti suvekuudel, sest taimed võivad väga kiiresti kahjustada saada. Ärasõidu puhul hoolitseda selle eest, et mõni naaber või sõber regulaarset kastmist jätkaks.

Kasvufaasis võivad mõnel elupuul lehed kollaseks või pruuniks minna. Esimestel nädalatel on tegemist normaalse nähtusega, mida saab mõistliku kastmisega parandada.

ELUPUUDE VÄETAMINE

Esimesel istutusjärgsel aastal ei vaja elupuu väetist. Hiljem väetatakse elupuid igal aastal, niipea kui need võrsuma hakkavad.

Väetage ainult kasvufaasis (kevadel/suvel/sügisel), mitte puhkefaasis (talvel).

Soovitame kasutada orgaanilisi täisväetisi/pikaajalisi väetisi, mis eraldavad toitaineid aeglaselt, kuid pidevalt. Need sisaldavad lisaks põhitoitainetele (lämmastik, fosfor ja kaalium) ka hekitaimede elujõulisuse jaoks olulisi mineraalaineid ja mikroelemente. Pöörake tähelepanu tootja doseerimissoovitustele ja -juhistele.

ELUPUUHEKI LÕIKAMINE

Elupuuheki lõikamisel kehtib põhimõte – põletuste vältimiseks ei lõigata hekki heleda päikesega. Tiheda ja ühtlase elupuuheki saamiseks on vajalik regulaarne tagasilõikamine.

Elupuuhekke lõigatakse kevadel (aprilli keskel) ja hilissuvel (juuli lõpus/augusti alguses).

Kärbitakse ainult värskeid võrseid, ergutamaks võimalikult palju järelejäävate pungade tärkamist. Enamasti piisab hekile vaid ühekordsest lõikamisest. Ainult tugevakasvuliste taimede puhul soovitatakse kahekordset lõikust. See kehtib ka hekkide kohta, mida tahetakse hoida väga madalana. Taimede altpoolt raagujäämise vältimiseks soovitatakse hekk lõigata trapetsikujuliseks, jättes alumised võrsed veidi pikemaks kui ülemised. Sirgjoone hoidmiseks võib üles tõmmata nöörid.

Elupuu Brabant 160-180cm

ELUPUUDE VARJUTAMINE KANGAGA

Varjutuskangast kasutatakse elupuudel varakevadise päikesepõletuse kaitseks ja istutusjärgseks varjutamiseks.

Varjutamine aitab vähendada vee aurumist igihaljastest lehtedest ja okastest, see kaitseb elupuid varakevadise ereda päikese ning õrnemaid taimi ka tugeva jäise tuule eest.

Istutusjärgsel varjutamisel juurdub elupuu paremini ning okaste kuivamise oht on väiksem. Soovitame kevadel ja suvel koheselt peale istutamist elupuud varjutuskangaga katta. Taimede varjutuskangaga kastmine on istutusvõte , mis aitab maandada väljamineku riske.